Foorum
October 18, 2021, 10:01:39 AM *
Welcome, Guest. Please login or register.

Login with username, password and session length
News:
 
   Home   Help Search Calendar Login Register  
Pages: [1]
  Print  
Author Topic: AMINOHAPPED  (Read 15194 times)
Paju Tom
Administrator
Hero Member
*****
Posts: 1128



View Profile
« on: January 23, 2011, 12:55:18 PM »

AMINOHAPPED

Aminohapped on “ehitusblokkideks” proteiinidele ning lihaskoele. Kõik füüsilised protsessid, mis spordiga seotud (energia kulutamine, taastumine, lihaskasv, rasva põletamine ning ka aju funktsioneerimine), on sõltuvuses aminohapetest. Pole ime, et aminohapetest on saanud üks kuumemaid toidulisasid kulturistide ringkonnas. Vaata aminohappeid http://www.nosterrex.ee/6-amiinohapped


Aminohape

Aminohappeid arvatakse olevat 23 ning nad on proteiini ehitusblokkideks. Aktsepteeritud klassifikatsiooni järgi on 9 neist hädavajalikud (IAA), mida keha saab toidust või toidulisandist. Ülejäänud ei ole hädavajalikud (DAA) ning neid sünteesib organism ise vajaduse järgi teistest aminohapetest (IAA-dest).

Tavaliselt ei mõelda eriti aminohapetele, kui hambad kanarinda lüüakse, kuid just nende tasakaal, eriti IAA ja DAA suhe määrab ära proteiiniallika väärtuslikkuse lihaskoe kasvuks.

Proteiini kvaliteet sõltub lisaks süsivesikutele ja rasvadele, mis koos valkudega organismi satuvad, ka kindlasti aminohapetest (nii IAA kui ka DAA klassi kuuluvatest), näiteks BCAA-st (leutsiin, isoleutsiin, valiin). Kuigi IAA aminohapete kogus peab võrreldes DAA-ga olema ülekaalus, on siiski ka viimane oluline, kuna keha sünteesib neid ise liiga aeglaselt, et võimaldada maksimaalset lihaskasvu. Isegi, kui aminohapete allikas omab täiuslikku koostist, tuleb mängu veel üks tähtis faktor: mil määral aminohapped kudedesse jõuavad. See omakorda tõstatab küsimuse seedimisest, imendumisest ning bioloogilisest omastatavusest.

Bioloogiline omastatavus

Kvaliteettoidu söömine on tavalisim viis saamaks aminohappeid. Eriti palju on neid kõrge valgusisaldusega toodetes nagu tailiha ning rasvatud piimaproduktid. Ka osades puu- ja juurviljades leidub neid arvestataval hulgal. Miks siis maksta lisaraha, et osta aminohappeid toidulisana? Vastus peitub bioloogilises omastatavuses.

Bioloogiline omastatavus määratleb ära, millistes kogustes aminohappeid tegelikult ära kasutatakse ning oma põhilist eesmärki täidavad.

Kaks toitainet võivad omada täiesti identseid aminohappelisi profiile, kuid oma omastatavuselt olla täiesti erinevad. Kindlaim viis omastamaks aminohappeid, on neid pruukida toidulisandina. Ilma sidemeteta aminohape suudab oma taset 15 minuti jooksul kehas tunduvalt tõsta, luues nii väga head eeldused metabolismiks. Niisiis, näiteks BCAA tarbimine enne trenni, trenni ajal ja peale seda ennetab (vaimset) väsimust, andes lisaks ka energiat, hoides ära ka lihaste katabolismi.

Teadus on jõudnud sinnamaale, kus toidulisandina tarbitavad aminohapped, eriti IAA BCAA koosseisus, on palju paremini omastatavad kui toidust saadavad. Imendumisaeg on tähtis seepärast, et nagu me teame, on organismis paar tundi peale trenni nn. lahtiste uste aeg, kui lihaskiud imavad endasse kõike, mida saavad. Proteiinijoogist imendub aminohappeid organismi alles u. 3 tundi peale joomist, järelikult ajal, mil suurt vastuvõtlikkust enam ei ole. Kui lisada aga proteiinijooki kohe eraldi ka aminohappeid, saavad nad juba 15 minuti jooksul luua metabolismiks väga head tingimused.

Puhtad aminohapped

Aminohapped toidulisandina ei vaja seedimist, kuna neil puuduvad keemilised sidemed teiste molekulidega ja seetõttu liiguvad nad kiiresti kõhust soolkonda, kust nad imenduvad vereringesse.

Aminohappeid töötleb maks, mis tavaliselt kulutab meie poolt sisse söödud aminohapped ära. Võttes aga 4 grammi kiiresti imenduvaid aminohappeid, ületab see maksa võime aminohappeid ära kasutada ning need lähevad otse kudedesse, mis neid vajavad. Kulturistide puhul on tähtis, et aminohapped jõuaksid lihaskudedesse, mis kiirendaks ühtlasi ka taastumisprotsessi.

Kuidas aga teooria praktikas töötab? 1990. aastal tehti Bulgaaria tõstjate rahvusmeeskonnas katse, kus meestele söödeti sisse ka toidulisandi kujul aminohappeid. Tulemused olid üle ootuste head: tõusid jõunäitajad ning ka lihasmass. Sellest ajast on aminohappeid toidulisandina kasutanud paljud kuulsad kulturistid, eesotsas Dorian Yatesiga.

Aminohapped ja energia

On palju väärarusaamu lihase kontraktsiooni ja treeningu intensiivsuse suurendamisest enegiat andvate preparaatidega. Tegelikult ei mängi jõutreeningus süsivesikud suurt rolli. Põhienergia tuleb ikka kreatiintrifosfaadist (ATP) ning selle varu lõppemisel (u.3 sekundit) kreatiinfosfaadist (KP). KP suurendab maksimaalse pingutuse pikkust 10 sekundini. KP koosneb aga kolmest aminuhappest: arginiin, metioniin, glütsiin. Et hoida ATP/KP taset kõrgena, peab võimalikult palju arginiini, metioniini ning glütsiini vereringesse jõudma. Nii et aminohapped koosvõetult kreatiinmonohüdraadiga annavad juurde palju vajalikku energiat.

Katabolismi vähendamine

Inimkehal on omadus raske treeningu ajal hakata lihaskudet energiaks tarvitama. Selline lihaste katabolism põhjustab suuri lihasvalusid, lihaste kokkutõmbumisi ning võib viia ka vigastusteni. See kulturistide poolt vihatud protsess on glükoneogenoos, mis tähendab glükoosi tootmist mittesüsivesikulistest allikatest. Üks osa sellest protsessist kannab nime glükoos-alaniini ringlus.. Seal “kistakse” BCAA lihastest lahti, konverteeritakse ta alaniiniks, transporditakse maksa ning töödeldakse ümber glükoosiks.

Kui tarvitada BCAA-d lisandina, ei pea keha hävitama lihaskudet, et saada lisaenergiat. Hiljutised uuringud Guelphi Ülikoolis, Kanadas, näitasid, et tarbides trenni ajal ning peale seda BCAA-d, väheneb oluliselt lihastele trenni ajal tekitaatud kahju.
Kuigi enne aminohapetel arvatud testosterooni taset tõstev omadus puudub, on kulturistidel tast siiski palju abi.

ASENDAMATUD AMINOHAPPED

Isoleutsiin, leutsiin ja valiin

BCAA ehk hargnenud ahelaga aminohapped isoleutsiin, leutsiin ja valiin on eriti olulised treenijatele, kuna nad stimuleerivad valgusünteesi ning neid võib lihastes kohe energiaks põletada.

Koguni 40 % lihastest moodustub neist kolmest aminohappest, mis rõhutab nende tähtsust lihasehituse toorainena, ning lisaks sellele stimuleerivad nad insuliini eritumist hõlbustades vere voolu lihastesse. Neil aminohapetel on ka ülesandeid, mis ei ühti teineteisega: isoleutsiin on asendamatu hemoglobiini tootmises ja organismi „remonditöödes“, näiteks haavade paranemisel ning naha ja luude uuenemises.

Valiin on vajalik närvisüsteemi ja lihaste koostöö koordineerimisel, aga ka sapipõie- ja maksahaiguste käsitlemisel.

Hargnenud ahelaga aminohapete ühiseks omaduseks on nende immuunkaitset tugevdav ja haavade paranemist kiirendav mõju. Seepärast soovitatakse neid selliste haiguste, mis kiirendavad oluliselt valguainevahetust, ravil, näiteks põletuste puhul, või patsientidele, kes on paranemas suuremat sorti lõikusest.

Saadakse: vadakuvalgust, piimatoodetest, kanamunast, looma- ja linnulihast.

Lüsiin

Lüsiin hõlbustab kaltsiumi imendumist ning aitab sedasi hoida luustikku tugevana. Lüsiin osaleb ka kollageeni ja antikehade moodustumisel ning aitab kontrollida vere rasvu, kuna ta aitab transportida rasvhappeid läbi rakumembraanide.

Saadakse: sojavalgust, piimatoodetest, ubadest ja läätsedest.

Metioniin

Metioniin toimib organismis võimsa antioksüdandina ning puhastab organismi erinevatest tervisele ohtlikest raskmetallidest. Metioniin osaleb ka rasvhapete ainevahetuses ning aitab lõhustada rasvasid maksas ja veresoonestikus, mis kergendab vere ringlemist elundite vahel ning kaitseb sedasi veresoonkonnahaiguste, näiteks emboolia ja halvatuse eest. Hoolitseb ka juuste, naha ja küünte heaolu eest.

Saadakse: juustust, lihast, kalast, ubadest.

Fenüülalaniin

Fenüülalaniin on asendatava aminohappe türosiini eelühend. Türosiini kasutatakse meeleolu ja ainevahetust mõjutavate tähtsate hormoonide sünteesis. Fenüülalaniini ülesanded on seetõttu sarnased türosiini omadega, kuid eelkõige tuntakse teda fenüülketonuuria nimelise päriliku haiguse tõttu, mille korral aminohape ei lagune normaalselt ja põhjustab haigele psüühikahäireid, kui just fenüülalaniini sisaldust toidus ei piirata oluliselt. Nende haigete jaoks on türosiin asendamatu aminohape. Muidu on fenüülalaniin oluline meeleolule, motivatsioonile ja õppimisvõimele.

Saadakse: juustust, looma- ja linnulihast.

Trüptofaan

Trüptofaan on kahe söögiisu kontrolliva ühendi, serotoniini ja melatoniini, tooraineks, millest esimesena mainitu tekitab meil täiskõhutunde ja lõdvestab ning viimasena mainitu kontrollib unetsükleid ja hõlbustab magamajäämist. Trüptofaani sisaldab näiteks klaas piima meega, mis on klassikaline, kõigile tuntud leevendi uinumisraskuste puhul. Seda ei soovitaks aga lihtsalt magusa kõhutäiena, sest osadele võib liigne serotoniin põhjustada migreeni. Trüptofaan osaleb söögiisu kontrollimises, kasvuhormooni tootmises ja immunkaitses.

Saadakse: piimatoodetest, kalkunist, erinevatest seemnetest ja pähklitest.

Histidiin

Histidiini loetakse üldiselt asendamatuks aminohappeks, kuid seda vaid lastele, nende arengus on sellel aminohappel oluline roll. Täiskasvanutele ei ole ta asendamatu, kuid ta on oluline hemoglobiini tootmises ning valgete ja punaste vereliblede sünteesis. See on ka histamiini sünteesi tooraine. Histamiin on tähtis immuunkaitsele, kuid põhjustab ka tülikat sügelust ja aevastusi allergilise reaktsiooni korral.

Saadakse: sojavalgust, hernestest, ubadest ja kalast.

Logged
Paju Tom
Administrator
Hero Member
*****
Posts: 1128



View Profile
« Reply #1 on: January 23, 2011, 01:02:25 PM »

ASENDATAVAD AMINOHAPPED

Alaniin

Alaniin aitab transportida teisi aminohappeid maksa, kus need muutuvad glükoosiks – seda protsessi kutsutakse de novo glükoneogeneesiks – ja see on oluline ainevahetusele. Toetab ka immuunsüsteemi valmistades antikehasid.

Arginiin

See aminohape moodustab tüpioksiidi- (NO) vahendajaaine toorainet, mis laiendab veresooni ja hõlbustab vere ringlemist organismis. Tugevdab ka immuunsüsteemi, on osaline kasvuhormooni ja insuliini tootmises ning omab ka puhastavats mõju, kuna aitab organismil vabaneda erinevatest raskmetallidest.

Asparthape

Asparthape mõjutab ajude närviretseptoreid, mis kontrollivad ärkvelolekut ja vastupidavust. See aminohape on sarnaselt alaniinile kaasategev ainevahetus- ja glükoneogeneesi protsessides.

Tsüsteiin

Toimib antioksüdandina puhastades organismi raskmetallidest ja kaitseb aju mürkide, nagu alkoholi ja muude mõnuainete eest. Oluline ka nahale ja juustele, mis suures osas moodustuvad sellest aminohappest. Insuliinihormoon moodustub suures osas tsüsteiinist.

Glutamiinhape

Sarnaselt asparthappele mõjutab ka glutamiinhape närviretseptoreid. Kuid ta stimuleerib kesknärvisüsteemi. Glutamiinhapet leidub muuhulgas naatriumglutamaadis, millel on lihale sarnane aroom ja mida kasutatakse sageli maitseainena, ka paljudes toiduainetes, näiteks sojakastmetes.

Glutamiin

Glutamiin moodustab suurima osa organismi aminohapetest ja sarnaselt hargnenud ahelaga aminohapetele on tal oluline roll lihaste valgusünteesis (glutamiin moodustab umbes kolmandiku lihaste proteiinist). Haiguste puhul takistab glutamiin katabolismi seisundi teket, mis sünnib põletuste, suurte lõikuste ja muude füüsiliste traumade korral. See aminohape on ka kesknärvisüsteemi vahendajaaine, GABA´i, tooraine, mis mõjutab paljusid psüühilisi protsesse.

Glütsiin

Glütsiin on lihtsaim aminohape ja paljude tähtsate ainete, muuhulgas kreatiini, tooraine. Puhastab ka maksa mürgistest ühenditest, toetab immunsüsteemi ning osaleb organismi parandustöödes. Kollageen moodustub suures osas just glütsiinist.

Proliin

Aitab eelkõige kollageeni moodustumises ning kannab hoolt selle eest, et kõõlused ja liigesed püsiksid tugevatena ja paraneksid korralikult vigastustest.

Seriin

Osaleb rasvhapete ainevahetuses ja immuunsüsteemi töös, tootes antikehasid. Kaitseb närvirakke moodustades kaitsva katte, mida kutsutakse müeliiniks, ning võimaldab kiiremat närviimpulsside teket.

Tauriin

Tauriin on osaline eelkõige südame- ja muude lihaste tsüklilisuse kontrollis. Tauriin takistab ka serotoniini moodustumist, mis eritub füüsilise aktiivsuse korral ja põhjustab väsimust. Toimib ka antioksüdandina.

Türosiin

Türsosiin on adrenaliini ja noradrenaliini katehoolamiinide, dopamiini ja kilpnäärmehormooni türoksiini lähteaine. Tal on oluline tähtsus keskendumisvõimele, motivatsioonile ja ainevahetusele. Organism suudab toota türoksiini asendamatust fenüülalaniin-aminohappest.

Ornitiin ja tsitrulliin

Need kaks aminohapet liigitatakse tavaliselt teistest aminohapetest eraldi, kuid neid ei saa toiduga. Lihtsustades võib öelda, et nad moodustavad vaheprodukti glutamiini ja arginiini käitlemisel valguainevahetuses (kasutatakse nii nimetatud uureatsüklis).
Logged
Paju Tom
Administrator
Hero Member
*****
Posts: 1128



View Profile
« Reply #2 on: January 23, 2011, 01:25:15 PM »

BCAA
http://www.nosterrex.ee/amiinohapped/94-hardcore-bcaa-black-bol-powder.html

TÄHTSAMATEST TÄHTSAIMAD

Hargnenud ahelaga aminohappeid valiini, leutsiini ja isoleutsiini mainitakse toitumisalases kirjanduses põgusalt/lühidalt, kuid tegelikult väärivad nad hoopis suuremat tähelepanu. Nende erakordsetest omadustest võiksime me kõik rohkem teada.

Järgnevalt tutvustan väljanoppeid teadusuuringutest, mille peategelasteks on BCAA-d (lühend inglisekeelsest branched chain amino acids ehk hargnenud ahelaga aminohapped) eesotsas nende seas väljapaistva leutsiiniga.

Kõrvalmärkusena mainin, et kuna tegu on asendamatute aminohapetega, siis leidub neid kõigis täisväärtusliku valgu allikais (näiteks vadakus umbes 25 %). Uuringute eesmärgiks on välja selgitada, millist füsioloogilist mõju avaldab BCAA aminohapete lisamanustamine.

Kõrgetasemeline füüsiline treening ja sellele järgnev taastumisperiood kutsub skeletilihaste aminohapete ja valguainevahetuses esile suuri muutusi: kiirenenud aminohapete oksüdatsiooni, valgusünteesi pidurdumise ning lihaste katabolismi. Valgusünteesi käivitamiseks on esmaseks tingimuseks taastada lihaskoe leutsiinitase, sest leutsiinil on võime iseseisvalt stimuleerida valgusünteesi, olles nii valgusünteesi käivitaja, andes selleks signaali, kui ka ehitusmaterjal.
Varasem uuring oligi viidanud, et valiin, isoleutsiin ja eelkõige leutsiin mõjutavad valgusünteesi ülejäänud aminohapete osavõtuta.

Leutsiin vähendab lihasvalkude kulumist isegi puhkeseisundis: nimelt tuvastas Alvestrand 1990 aastal koos kolleegidega, et 40% lihaskoe poolt omastatud leutsiinist läks vabade aminohapete fondi, 20% sünteesiti valkudesse ning 40% kasutati energiaks.

Leutsiini väidetakse olevat insuliini sekretsiooni vahetu stimuleerija, kuid oma otsingute tulumusena sattusin ainult nendele uuringutele, mis kinnitasid mainitud toimet loomadel (koerad,lambad,rotid,hiired). Mis muidugi ei tähenda, et inimestel pole neid uuringuid tehtud.

Vaatamata rohkele valguliste toidulisade kasutamisele langeb sportlastel treeningu lõpuks testosteroonitase, kuid küllaldase treeninguaegse hargnenud ahelaga aminohapetega varustatuse korral on organism võimeline säilitama soodsamat testosterooni : kortisooli suhet, mille tulemusena võimendub ka treeningefekt.

http://www.nosterrex.ee/6-amiinohapped

Hiljem on saadud kinnitust, et hargnenud ahelaga aminohapete treeningueelne manustamine väldib testosteroonitaseme langust.

BCAA manustamisel on täheldatud väga teretulnud kõrvalmõju: nimelt aitavad nad lahti saada rasvkoest talje piirkonnas!
Sellise tulemuse andis uuring, kus maadlejad, olles kehakaalu vähendaval dieedil, kaotasid kontrollgrupiga võrreldes vähenenud keharasvale lisaks ka oluliselt rohkem kõhupealset rasvkudet.

Väga eredalt ilmneb BCAA-de anaboolne, antikataboolne ja lipolüütiline toime kõrgmäestikus hapnikuvaeguse korral.

21-päevasel retkel läbi Peruu Andides kaotasid kehakaalu kõik 16 katsealust. Kontrollgrupp kaotas 1,8 kg, millest 90% moodustas rasvkude ja 10% lihasmass; BCAA grupp, kes kasutas 7,2 g leutsiini, 3,6 g valiini ja 3,6 g isoleutsiini jaotatuna kolmele korrale päeva jooksul, kaotas 1,07 kg, kasvatades samaaegselt 0,71 kg lihasmassi ning põletades ära 1,78 kg rasvkudet! Uuringu autorid märkisid kokkuvõtvalt, et kontrollgrupp kataboliseeris ja BCAA grupp sünteesis lihaskude.

BCAA aminohapete kasutamisel diabeedi korral on täheldatud , et nende konsentratsiooni tõusul südame- ja skeletilihastes paraneb varustatus valgusünteesiks kõikide aminohapetega ja väheneb ka valkude katabolism.

Kindlasti väärivad veel äramärkimist järgnevad värskete uuringute tulemused:

* BCAA manustamine enne kangiga kükkimise harjutust vähendab treeningujärgset kurnatust ja hilisemat lihaste valulikkust 

* BCAA-d aktiveerivad valgusünteesi eest vastutavaid ensüüme ja vähendavad valkude lammutamist nii vastupidavus- kui jõutreeningu korral

* BCAA-d aitavad edukalt võidelda närvisüsteemi üleväsimusega vastupidavustreeningutel ning kiirendavad koos glutamiini ja arginiiniga taastumisprotsesse ja võimendavad treeningefekti 

* vanemate inimeste skeletilihaste valguainevahetus eelistab hargnenud ahelaga aminohappeid, eelkõige leutsiini ning vältimaks/leevendamaks eaga kaasnevat lihasmassi vähenemist, ollakse seisukohal,et pikaajaline (kestva kuurina) asendamatute aminohapete, eriti leutsiini toidulisandina kasutamine on põhjendatud.

Seega eksisteerib teaduslik tõendusmaterjal (millest sai tutvustatud väikest osa), et hargnenud ahelaga aminohapped eesotsas leutsiiniga stimuleerivad otseselt skeletilihaste valgusünteesi ja omavad antikataboolset ning lipolüütilist toimet..

Minupoolne kokkuvõte:

BCAA-d on piisavalt tugeva toimega selleks, et piirduda periooditi (näiteks rasvade põletamise faasis) treeningueelselt- ja järgselt ainult nendega: 10 g enne ja 10 g peale tugevat treeningut (või 5+5 g puhast leutsiini) veega asendab ükskõik millist toitesegu. Poole tunni pärast on omal kohal kas valgu/süsivesiku taastusjook või tahke toit, kuidas kellegile vaja on või meeldib.

Fred Antson
Logged
Paju Tom
Administrator
Hero Member
*****
Posts: 1128



View Profile
« Reply #3 on: January 23, 2011, 06:30:19 PM »


GLUTAMIIN


http://www.nosterrex.ee/lang-et/amiinohapped/97-l-glutamiini-pulber-250g.html

Glutamiin: fakt või fiktsioon?
On olemas vihjeid selle kohta, et glutamiin suurendab kasvuhormooni eritumist. See on tegelikult tõestatud ainult ühes uurimuses, kus selle mõju oli väike ja kestus lühike (ainult 90 minutit).


Toidulisand, mida bodybuilderid ehk enim austavad, on aminohape nimega glutamiin. Viimasel ajal on aga kuulda olnud jutte, mis panevad selle mõju kahtluse alla. Järgnevalt üritamegi välja selgitada, kuidas asjalood tegelikkuses on.

On väidetud, et glutamiin kiirendab taastumist, tugevdab immuunsüsteemi, hoiab ületreeningu eest ning kaitseb lihasmassi dieedi ja stressi ajal. Pole siis ime, et kulturistid peavad glutamiini iseenesestmõistetavalt toidulisade arsenali kuulujaks. Kas need ilusad väited vastavad aga ikka tõele?

Mis on glutamiin?

Glutamiin on asendatav (organism on võimeline seda ise tootma) aminohape. Olukordades, kus stressitase on kõrge (näiteks vigastuse, põletiku või intensiivse treeningu korral), organismi glutamiinivajadus suureneb, mõnikord isegi nii palju, et glutamiini kulub rohkem kui organism suudab seda toota. Sel juhul on glutamiin tinglikult asendamatu aminohape, mis tähendab, et puudujääk tuleb korvata.

Ülesanded organismis

Glutamiin on enim esindatud aminohape nii lihastes kui ka vereringes. Hoolimata sellest kulub teda tohutult kiiresti. See on seletatav mitmete metaboolsete protsessidega, mis on otseselt või siis kaudselt glutamiinist sõltuvad.
Glutamiin on immuunsüsteemi esmane energiaallikas. Erilised glutamiini õgijad on soolestiku rakud, mis kulutavad koguni 40% kogu organismi varudest. Kataboolsete protsesside nagu operatsioonide, füüsiliste vigastuste, põletike ja igasuguse muu füüsilise stressi korral suureneb vajadus glutamiini järele märgatavalt, eelkõige immuunsüsteemi kulutuste tõttu.
Glutamiin on ka maksa poolt toodetava glükoosi ja uriini ning antioksüdant glutatiooni ehitusaineks. Glutatioon kaitseb rakke oksüdatiivsete vigastuste eest.
Glutamiin on oluline ka organismi happe-leelistasakaalu reguleerijana.
Viimaks, kuid mis ei ole sugugi vähem oluline, vajatakse glutamiini teiste asendatavate aminohapete ehitamiseks ning ka lihas- ja muude keharakkude valkainesünteesiks.

Mõju lihasmassile ja jõule

Mitmed uurimused on näidanud, et glutamiinilisa kaitseb lihasmassi erinevate kataboolsete protsesside ajal (muuhulgas põletushaavade ning suuremate operatsioonide puhul). See-eest ei ole olemas uurimust, mis näitaks glutamiinilisa mõju sportlastele. Näiteks ühes uuringus tervete, kogenud jõualasportlastega anti neile suvalises järjestuses kas glutamiinilisa (0,3 g/kehakaalu kohta), glüsiini või platseebot. Tund aega hiljem pidid katsealused tegema kaks seeriat jalapressi koormusega, mis vastas nende kahekordsele kehamassile, ning kaks seeriat lamades surumist nende kehamassile vastava koormusega. Neil paluti teha nii palju kordusi kui nad jaksavad. Tulemused näitasid, et korduste arv oli kõikidel juhtudel sama, ehk teisisõnu, glutamiin ei lisanud jõudu.
Niivõrd kui glutamiin takistab lihasmassi hävinemist stressisituatsioonis, nagu jõutreeningu puhul, peaks aminohappelisa kasvatama ka lihasmassi. Ühes uuringus uuritigi just nimelt seda. Kuus nädalat kestval jõutreeningu perioodil anti tervetele katsealustele suur annus (0,9 g rasvavaba kehakaalu kohta päevas) glutamiinilisa või platseebot. Ootuspäraselt lisas jõutreening nii rasvavaba kaalu, lihasmassi kui ka jõudu, kuid mingeid erinevusi glutamiini- ja platseeborühmade vahel ei leitud. Seega näib, et glutamiin kaitseb lihasmassi vaid neil, kelle vigastused või stressitase on erakordsed, mitte aga tervetel sportlastel treeningstressi korral.
On olemas vihjeid selle kohta, et glutamiin suurendab kasvuhormooni eritumist. See on tegelikult tõestatud ainult ühes uurimuses, kus selle mõju oli väike ja kestus lühike (ainult 90 minutit). Lisaks, kui glutamiin tõesti mõjuks niiviisi kasvuhormoonile, suureneksid arvatavasti ka lihasmass ja jõunäitajad, mida aga ei täheldatud mainitud uuringutes.

Mõju immuunsüsteemile

Trenni mõju immuunsüsteemile võib kujutada J-kujulise kõverana. Kerge või mõõduka intensiivsusega treening kaitseb enam viiruste eest, võrreldes mitteliikuva eluviisiga. Seevastu intensiivne treening nõrgendab immuunsust, seega suurendab vastuvõtlikust haigustele. Kuigi enamus uuringuid on tehtud aeroobse treeningu ja immuunsüsteemi vaheliste seoste kohta, peaks intensiivsel jõutreeningul olema samalaadne efekt.
Nagu juba varem öeldud, on glutamiin immuunsüsteemile oluliseks energiaallikaks. Kuna glutamiini tase vereringes langeb füüsiliste vigastuste, kataboolste haiguste ning intensiivse treeningu korral ning kuna kõik need olukorrad põhjustavad ka immuunsüsteemi nõrgenemist, loodigi niiöelda glutamiinihüpotees”.
Selle teooria kohaselt on intensiivse füüsilise koormuse järgses alanenud glutamiinitasemes süüdi nimelt nõrgenenud immuunsüsteem. Kui see vastab tõele, peaks glutamiinilisa, lisaks glutamiinitaseme laskumise peatamisele vereringes, tugevdama ka immuunsüsteemi. Nii mõnigi uuring on näidanud, et glutamiinilisa tõepoolest takistab glutamiini vähenemist vereringes (hoolimata sellest, et soolestiku rakud neelavad umbes 50% suu kaudu manustatud glutamiinist), kuid mingisugust mõju immuunsüsteemile pole seejuures täheldatud.
Sellest järeldub, et glutamiin on kasulikum katseklaasis olevatele immuunsüsteemi rakkudele (mida on kasutatud enamikus uuringutes) kui tervele inimesele. On oluline mainida, et selline immuunsüsteemi nõrgenemine, mis ilmneb pärast intensiivset treeningut, on põhjustatud mitmete erinevate tegurite poolt ning glutamiini osa selles on üksnes pisike.

Glutamiin ja ületreening

Väited glutamiini parandavast või takistavast mõjust ületreeningu korral põhinevad uuringutulemustel, mis on näidanud, et ületreeningu käes kannatavate sportlaste veres on glutamiinitase madal. Teooria kõlab siis enamvähem nii nagu järgmine väide: kuna madalam glutamiinitase osutab ületreeningule ja kuna glutamiinilisa taastab glutamiini normaalse taseme, siis seega kaitseb glutamiin ületreeningu eest.
Peab paika, et glutamiinilisa takistab glutamiinitaseme langemist, kuid ei ole olemas tõendeid selle kohta, nagu pidurdaks glutamiin sooritusvõime alanemist treeningumahu või koormuse suurenedes, mis on iseloomulik ületreeningu puhul. See tuleneb arvatavasti sellest, et ületreeningu puhul on mõjutada saanud mitmed organid ning nende toimimise parandamiseks läheb vaja palju enamat kui üksnes glutamiinilisa.
Lisaks iseloomulikule sooritusvõime langusele ja väsimusele ei ole siiani teada mingeid kindlaid verepildi parameetreid, mida võiks kasutada ületreeningu diagnoosimisel.
Tähelepanu väärib ka see, et aeroobse ja jõutreeningu põhjustatud ületreeningu sümptomid on täiesti erinevad. Püsivalt alanenud glutamiinitaset on täheldatud vaid nendel ületreeninud sportlastel, kes tegelevad aeroobse või tervisespordiga.

Mõju glükogeeni talletamisele

Kui glutamiinilisast on üldse mingit kasu, siis on see tema võime stimuleerida glükogeeni moodustumist. Vaid 8 g glutamiinilisa (34 kcal) tõstab lihasglükogeeni varustamist sama palju kui seda teeks 61 g glükoosi (260 kcal). Seega saab süsivesikutevaesel dieedil olles glutamiini abil hoida lihaste glükogeenivarud täis. Näib, et glutamiin mõjutab glükogeen süntaasi ensüümi, mis reguleerib glükogeeni varustamise kiirust.
Süsivesikute (61 g) ja glutamiini (8 g) samaaegne tarbimine ei suurenda lihasglükogeeni varusid enam kui see, kui neid tarbida eraldi, vaid see-eest stimuleerivad nad glükogeeni moodustumist maksas. See võib olla kasulik valmistudes äärmiselt rängaks soorituseks (näiteks maratoniks), sest maksaglükogeen aitab hoida ülal veresuhkru taset, samas ei ole see kasulik juhul, kui on soov põletada rasva. Seda siis seetõttu, et täis maksaglükogeeni varud stimuleerivad rasvade moodustamist ja talletamist.

Mõju happe-leelistasakaalule

Teine glutamiinilisa võimalik kasu seisneb selles, et ta suurendab arvatavasti bikarbonaatide taset veres ning stimuleerib hapete eritumist uriiniga. See on soovitav, kuna organism kasutab bikarbonaate hapete neutraliseerimiseks ning hoiab sedasi happe-leelistasakaalu. Oluline on see seetõttu, et happe-leelistasakaal mõjutab selliste ensüümide tööd, mis kontrollivad mitmeid elutähtsaid organsüsteeme.
Happe-leelistasakaal mõjutab otseselt ka teisi treeningus väga olulisi aspekte, nimelt proteiini ainevahetust ning hormoone, millel on tähtis roll lihaste ehitamisel ja vormi arendamisel. Näiteks hapete liigtootmine organismis (ehk hapestumine) soodustab lihasvalgu kadumist ja alandab valgusünteesi. Lisaks tõuseb siis stressihormooni kortisooli tase, mille tagajärjel suureneb lihasmassi lõhustamine, kasvab söögiisu ning rasva kogunemine talje piirkonda. Ja nagu sellest poleks veel vähe, alandab hapete ületootmine ka IGF-i taset, kasvuhormooni tundlikkust ning kilpnäärmehormoonide (T3 ja T4) taset.
Need negatiivsed hormonaalsed mõjud vähendavad nii lihaskasvu, energiakulutust kui ka rasvapõletust. Glutamiin aitab järelikult neutraliseerida organismis happeülejääke ning takistada nende halba mõju. Selle kohta puuduvad siiski veel teaduslikud tõendid ning seega jääb kõik praegu üksnes spekulatsiooni tasandile.

Kokkuvõtteks

Kõrgetel glutamiiniannustel ei ole leitud olevat tervetele sportlastele mitte mingisugust positiivset mõju, seda nii treeningujärgse taastumise, immuunsüsteemi ega ka lihasmassi seisukohalt.
Glutamiinilisa kaks võimalikku kasu seisnevad selle stimuleerivas mõjus lihasglükogeeni talletamisele ning happe-leelistasakaalu reguleerimisele. Need mõjud on hetkel siiski veel küsitavad. On vaja usaldusväärseid uurimusi tervete inimestega (eelistatult sportlastega), enne kui glutamiinilisa manustamist võib pidada nende mõjude põhjustajaks.

Tõlge ajakirjast Body
Autor Monika Mollica


Logged
Paju Tom
Administrator
Hero Member
*****
Posts: 1128



View Profile
« Reply #4 on: January 24, 2011, 09:07:38 PM »


Glutamiin aitab kiiremini taastuda



Aminohape glutamiin on viimastel aastatel omandanud sportlaste toitumises suure tähtsuse.

Aminohape glutamiin on viimastel aastatel omandanud sportlaste toitumises suure tähtsuse. Organism toodab teda aminohapetest valiin, leutsiin ja isoleutsiin. Treeningkoormusest, traumast või infektsioonist põhjustatult tõuseb glutamiini vajadus niivõrd, et organism ei suuda ise seda enam toota. Glutamiin on vajalik kõigile organismi kiiresti jagunevatele rakkudele, eriti soolestiku limaskestale ja valgeverelibledele. Need rakud katavad glutamiini vajaduse toidust või kui ei jätku, siis organismi glutamiinivarudest.

Esinemine ja toime

Kõige enam esineb glutamiini skeletilihastes, seal on ta 60% kõige enam esinev aminohape. Toiduga saab organism väga väikese koguse glutamiini, kõigest 4-8%, seega näiteks 200g proteiini korral vaid 8 -16%. Glutamiin hävib kuumusega, seega keedetud või praetud lihas on tema sisaldus minimaalne.

Glutamiin aitab hoida vett lihastes ja loob eeldused proteiinisünteesiks. Kui langeb glutamiini sisaldus ja sellega ka veesisaldus, saavutavad ülekaalu kataboolsed protsesssid. Uuringute põhjal on lihasrakk glutamiini manustamise korral anaboolses seisundis.

Kõik stresssituatsioonid - treening, psüühiline koormus, vigastus, haigus - kutsuvad esile kõrgenenud glutamiini vajaduse, sest lisaks kortisooli kontsentratsiooni tõusule vabaneb lihastest ka palju glutamiini. Stressi puhul on esimene aminohape, mis lihastest lagundatakse, just glutamiin, seejärel vabanevad juba teised aminohapped.S eega, glutamiin esineb organismis justkui teiste aminohapete kaitsjana.

Stressi puhul kataboolsed steroidhormoonid ja katehoolamiinid - adrenaliin ja noradrenaliin - vabastatakse neerupealistest, põhjustades lihaste lagundamise kaudu negatiivse valgubilansi. Glutamiini manustamine aitab seda takistada. Kataboolse stressi puhul kasutatakse energiaallikana just hargnenud ahelaga aminohappeid BCAA, nende kasutamine võib intensiivsel treeningul tõusta kuni 15%. Seega peaks 30min enne treeningut kasutama just BCAA sisaldavaid preparaate, sest neid võtab organism kergelt omaks ja hoiab ära lihaskoe lagunemise. Glutamiin aitab ka immuunsust tõsta, sest ühe tähtsaima organismi antioksüdandi - glutatiooni - süntees sõltub just glutamiinist.

Mõju organismis
- tugevdab immuunssüsteemi
- tõstab glükogeenisisaldust skeletilihastes
- tõstab vere puhveromadusi
- stimuleerib valgusünteesi
- väldib lihaskoe lõhustumist
- stimuleerib kasvuhormooni produktsiooni
- kiirendab soolestiku motoorikat


Kasutamine

Päeva jooksul võetakse 4-6 korda a 2-4g glutamiini
- Võtta kohe peale ärkamist, samuti enne uinumist, et somatotropiini (kasvuhormooni) produktsiooni intensiivistada.
- Teine võimalus on võtta enne ja peale treeningut, korraga 5-10g.
- Immunsüsteemi tugevdamiseks - 5g päevas hommikul või õhtul
- Kasvuhormooni produktsiooni tõusuks - 2-5g võimalikult tühja maoga
- Lihastes glükogeenihulga tõusuks - 10-30g päevas, võtta osadena päeva jooksul, sealhulgas 10-15g kohe peale
treeningut.


Pulbrivorm on efektiivsem ja odavam kui tabletid. Juua kohe peale vees lahustamist, sealhulgas lahustub vees halvasti. Parem on kasutada peptiidvormis, kuid selles on glutamiini sisaldus vaid 60%.

Glutamiini kasutamine tagab sportlastel kiirema taastumise, suurema töövõime lihastreeningul, lihasjõu kerge juurdekasvu, Vahel võib alguses esineda kerge kehakaalu tõus, mis möödub.

Kõrvalnähud tervetel sportlastel puuduvad.

Enne glutamiini kasutamist pea nõu spordiarsti ja treeneriga!
Logged
Paju Tom
Administrator
Hero Member
*****
Posts: 1128



View Profile
« Reply #5 on: February 02, 2011, 09:49:51 PM »

BETA ALANINE


http://www.nosterrex.ee/amiinohapped/181-beta-alaniin.html

Kuna meie toidulisandite turule on ilmunud uus toode, mille kohta saab õigusega õelda, et ta tõepoolest "laksab", siis on kohane teha temast ja ta põhilisest toimeainest natukene juttu.

"Mammuti" uus toode sisaldab nimelt aminohapet beeta-alaniin, mida praegu maailmas intensiivselt uuritakse ja nende uuringute tulemused on ületanud igasugused ootused: tegemist on võrreldes kreatiiniga vähemalt samaväärse, kui mitte parema toidulisandiga.

Toimemehhanism

Beeta-alaniin on lihaskoe karnosiini sünteesi lähtematerjal. Loomsetes kudedes esinev dipeptiid karnosiin (beeta-alanüül-L-histidiin) on oma olemuselt antioksüdant, pärssides organismisiseseid oksüdatsiooni ja glükatsiooniprotsesse. Lihaskoes on karnosiini põhiülesandeks puhverdada intensiivse lihastöö käigus tekkivaid vesinikioone, mis aitab aeglustada lihaskoe ph langust (happe-leelise tasakaalu nihet happelise suunas), lükates edasi väsimuse teket. Karnosiini kasutamine on lihaskoe küllastamise seisukohalt paraku väheefektiivne, sest manustatud kogusest jääb metaboliseerumata vähe ning ülejäänud lagundatakse veres enne lihastesse jõudmist beeta-alaniiniks ja histidiiniks. Alles lihaste poolt omaksvõetud beeta-alaniinist ja histidiinist sünteesitakse karnosiin. Karnosiini kasutamise otseseks väärtuseks on vabanev beeta-alaniin, sest ainult selle aminohappe kättesaadavus on lihaskoe karnosiini sünteesivõime limiteerivaks faktoriks. Seega on mõistlik kasutada karnosiini asemel beeta-alaniini.

Kellele?

Uuringud tõestavad, et kasu saavad nii kõrge treenitusega sportlased, kelle lihaste karnosiini sünteesivõimet pole treeningutega enam võimalik tõsta (kusjuures tõuseb kõigi eri tüüpi lihaskiudude karnosiinisisaldus, mis tähendab seda, et kasu saavad nii jõu-, kiirus-, kui vastupidavusalade esindajad!), kui treenimata inimesed, algajad ja madala treenitusega sportlasted (kelle lihaste karnosiini sünteesivõimet saab muidugi ka välise vahelesegamiseta treenituse arenedes tõsta).

Kasutamine

Kuna beeta-alaniin jõuab kiiresti verre (selle tunneb ära nahale tekkiva torkiva tunde ja õhetuse kaudu), siis saab paremaid tulemusi sel juhul, kui teda manustada mitte 1-3, vaid hoopis 4-8 korda päevas (uuringutes kasutatud doosid on olnud 3 - 6,4 grammi, osa uuringuid varieeris doose 3,2-st grammist 6,4 grammini). Sellisel tihedal manustamisel on kindlustatud aine kohalolek lihaskoes, mille tõttu on võimalik sünteesida karnosiini rohkem kui beeta-alaniini harval tarvitamisel ning mõju on tunda juba kuuri esimestel päevadel. Harvemal (mõnekordsel) tarvitamisel päevas on tema mõju füüsilisele võimekusele tuntav alles nädala-paari möödumisel. Peale kuuri lõppu taandub lihaskoe karnosiinisisaldus üldjuhul 6 nädalaga kuurieelsele tasemele.

Tulemused

Beeta-alaniini (histidiin ei anna mingit efekti) oraalse manustamise korral 4-6 grammi päevas, jaotatuna kuni kaheksale korrale, suureneb kõigi lihaskiudude karnosiinisisaldus 4 nädala jooksul 58,8% (Hill, 2007) ja 64% (Harris 2006) ning 10 nädalase kuuri lõpuks 80%! (Hill, 2007 ja Harris, 2006).

Tuleb märkida, et mis puutub töövõimesse väsimuspiiril, siis kreatiinist ei olnud beeta-alaniinile vastast: kreatiin parandas tulemust 11,3%, beeta-alaniin aga koguni 28,8%! Huvitaval kombel andis nende ainete kombineerimine tulemuseks ainult 11,0%-lise tulemuse paranemise, kusjuures uuriti treenimata mehi (Stout, 2006).

Kui arvestada aga maksimaaljõu paranemist treenitud sportlastel, siis kombineerituna (10 nädala jooksul) oli tulemus parem kui ainult kreatiini kasutades, beeta-alaniini eraldivõetuna kahjuks ei katsetatud. Kõrvalefektina täheldati kreatiini/beeta-alaniini grupil ka rasvaprotsendi vähenemist 1,2% võrra (Hoffmann, 2006).

Uuringute täpne vahendamine pole käesoleva loo peaülesanne, kel huvi olemas, uurigu algallikatest, mis on lisatud loo lõppu, http://www.pubmed.gov/. vahendusel ise või lugegu testosteroonirahva veebileheküljel olevat presentatsiooni.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et beeta - alaniini kasutamise tulemusena:

* tõuseb aeroobne lävi,
* tõuseb anaeroobne lävi,
* paraneb füüsiline töövõime,
* paraneb treeninguefekt,
* suureneb lihasjõud,
* suureneb lihasvastupidavus,
* suureneb lihasmass,
* väheneb rasvaprotsent.

Pole raske ennustada, et paari/kolme kuu möödudes kubiseb toidulisandite turg beeta-alaniini sisaldavatest toidulisanditest.
« Last Edit: February 03, 2011, 10:19:04 AM by Paju Tom » Logged
Paju Tom
Administrator
Hero Member
*****
Posts: 1128



View Profile
« Reply #6 on: February 02, 2011, 10:08:47 PM »

L- ARGINIIN


http://www.nosterrex.ee/amiinohapped/180-l-arginiin.html

Mis see on ja kust see pärineb?

Arginiin on pool-aminohape. See on valgu ehitusplokk, mis täidab hulgaliselt füsioloogilisi funktsioone. See on teada tuntud lämmastikoksiidi [N02] eelkäija.

Arginiin on aminohape, mida keha ei saa loomulikul teel toota. Seetõttu on oluline tarbida toiduaineid, mis on rikkad arginiini poolest.

Arginiini leidub suures koguses pähklites ja seemnetes nagu maapähklites ja mandlites. Samuti võib arginiini leida šokolaadis ja rosinates.

Kuidas see toimib?

Arginiin on vajalik paljude füsioloogiliste protsesside täitmiseks. Nende füsioloogiliste protsesside hulka kuuluvad hormoonide sekretsioon, kasvuhormooni toodangu suurenemine, mürgiste jäätmete kehast eemaldamine.

Arginiini sisaldavad toidulisandid on saanud populaarseks tänu arginiini lämmastikoksiidi tootmise võimele, mis on võime süüa vabasid radikaale, samuti tema võimele anda signaale lihasrakkudele, vabastada kasvuhormoone, toetada tervislikku kolesterooli, ning suurendada rasvade ainevahetust. Arginiin aitab ka reguleerida soola sisaldust organismis.

Seetõttu peaks see huvi pakkuma eelkõige võistlevatele kulturistidele (aga miks mitte ka harrastussportlastele vastavalt igaühe vajadustele), kuna naha all säilinud vesi näeb välja nagu oleks inimene paistes.

Arginiini lämmastiku säilitamise võime on tuntud kulturismi ja teadlaskonnale. Arginiin arvatakse olevat oma veresooni laiendava võime tõttu ka väga oluline lihaskasvule, nagu ka  oma võimele osaleda valkude sünteesis (lisainfot arginiini eeliste kohta saad küsida siitsamast selle teema alt meie võistlevate Bonsuna Teami liikmete käest).

Kellel arginiini vaja on?

Arginiini vajavad kõik, eelkõige aga kasvavad lapsed, imikud, sportlased, inimesed kes püüavad kaalust alla võtta ja vanurid. Arginiini peetakse täiskasvanutele vähemoluliseks aminohappeks. Lastele seevastu on arginiin oluline noorukieas immuunsüsteemi arendamiseks.

Inimestele, kes kannatavad vigastuste käes, on kasu täiendavast arginiini manustamisest, kuna vigastuste ja taastumise ajal kasvab nõudlus arginiini järele. Inimesed, kes soovivad toetada oma seksuaaltervist võivad samuti arginiini kasutamisest kasu saada tänu selle veresooni laiendavale omadusele. Arginiin suurendab veresoonte läbimõõtu, võimaldades suurenenud verevool jõuda muidu ahenenud piirkondadesse.

Arginiinist on eriti kasu kõvasti treenivatele sportlastele. Arginiiniga varustamine võib tugevdada immuunsüsteemi, võimaldades seega kõvemini treenida ja vältida ületreeninguga seotud väikeste terviseprobleemide kahjulikku mõju.

Sportlased, kes lõpetatavad androgeensete või anaboolsete steroidide kasutamise, võivad arginiini kasutamisest kasu saada.

Tänu arginiini võimele suurendada kasvuhormooni taset, võimele soodustada lipiidide oksüdeerimist ja tema võimele toetada tervislikku vererõhku, arginiini kasutamine võib osutuda kasulikuks neile, kes soovivad kaalus alla võtta.

Kui palju tuleks manustada? Kas on mingeid kõrvalmõjusid?

Südame-või psüühikahäiretega inimesed peaksid konsulteerima oma arstiga enne arginiin kasutamist. Tuleb meeles pidada, et mis tahes aminohappeid sisaldava tootega on alati olemas üledoseerimise võimalus. Arginiini üledoseerimine võib põhjustada kõhulahtisust, nõrkust ja iiveldust.

Võta ühe nädala jooksul väike annus, pane kirja kasu ja kõrvaltoimeid ning suurenda annust kuni hüved on maksimaalsed ja kõrvaltoimed minimaalsed. Kindlasti jälgi ka toote kasutusjuhendit!

Paljud turul olevatest valgupulbritest on rikastatud aminohapete, sealhulgas arginiiniga. Seda silmas pidades, pööra erilist tähelepanu, kui palju arginiini sa erinevatest allikatest korraga tarbid.

Kust ma arginiini osta saan?

Nosterrex.ee e-poest muidugi.
« Last Edit: February 03, 2011, 10:13:43 AM by Paju Tom » Logged
Paju Tom
Administrator
Hero Member
*****
Posts: 1128



View Profile
« Reply #7 on: February 02, 2011, 11:25:33 PM »

HMB


http://www.nosterrex.ee/spetsiaal/66-hmb-x-growth.html

HMB

Mis see on? Kust see pärineb?


HMB on lühend ühendist beta-hüdroksü beta-metüülbutüraat. See on uus ja põnev toidulisand, mis on tõusmas üheks populaarseimaks bodybuildingu maailmas. HMB on leusiini, üks peamisi aminohappeid, ainevahetussaadus. HMBd leidub väikeses koguses ka paljudes toiduainetes, peamiselt sägas, greibis ja lutsernis.

Mida see teeb?

Millised teaduslikud uuringud neid väiteid toetavad?

Hiljutine uuring näitas, et kontrollgrupp, kes tarvitas 3g HMBd päevas, saavutas kolm korda suurema rinnalihase massi arengu, kui grupp, kes tarvitas platseebot. Loomkatsed toetavad väidet, et see võib suurendada puhast lihasmassi. Inimeste peal läbi viidud uuring näitas, et HMB tarvitajad kogesid suurenenud jõudu, paremat vastupidavust ning keharasva kaotust.

HMB omadus suurendada vastupidavust on imeline tulemus. 7 nädalat kestnud uuring näitas palju suuremat lihaskasvu 28. liikmelisel grupil, kes tegid tavalist jõutreeningut. Kuidas HMB seda teeb? Näib, et see võimaldab kehal kasutada rohkem proteiini, viies seeläbi suurema lihaskasvuni, samal ajal pidurduvad kataboolsed protsessid.

12/6/01 Brasiilias viidi läbi uuring, kus katsealusteks olid kõrge kolesterooli tasemega vanemad mehed (50 -72). Katsealustele anti kas platseebot või 3g HMBd päevas neli nädalat. Katseperioodi vältel treenisid kõik mehed 5 korda nädalas, kolm aeroobset treeningut ning 2 jõusaali treeningut. Tulemus: leiti, et katsealustel, kes tarvitasid HMBd, langes märgatavalt halva  kolesterooli tase ning paranes nii jõud (määrati rekordkatsega jalapressis, ploki allatõmbel ning küünarvarte kõverdamine) kui lihasmass.

Platseebo grupil ei täheldatud muutusi kolesterooli tasemes ja lihasmassis, kuigi nende jõud paranes tänu treeningule. Asi tõestatud! HMB töötab saavutamaks lihasmassi ja jõudu kiiremini kui seda tarvitamata ning alandab ka kolesterooli taset.

Kes seda vajab?

Millised on aine puuduse sümptomid?

Aine on mõeldud kõigile, kes soovivad kogeda võimast lihaskasvu. Aine puudusest pole juttu, aga selle abil on saavutatav suurem jõud, vastupidavus ja keharasva kadu. Aine on ohutu nii meestele kui naistele.

Kui palju peaks seda tarvitama?

Kas on kõrvalmõjusid?

Üldiselt, uuringud, mis HMBga läbi viidud, soovitavad koguseid 3-5 g päevas koos treeninguga. Võta enne treeningut või enne magama minekut, et saavutada parimaid tulemusi. Kõrvalmõjusid ei ole teada, saavutad vaid head tulemused.


Milos Sarcev HMB`st

Natuke aega tagasi osalesin seminaril, kus üks profikulturist ütles naljaga pooleks, et HMB on human muscle builder (inimlihaste kasvataja).

Seda tuleb lihtsalt tarbida pudel päevas, et mingit mõju saavutada!

Jah, tal oli peaaegu õigus. HMB on beeta-hüdroksü beeta-metüülbutüraat, mis on leutsiini metaboolne kaasprodukt. HMB sai populaarseks mõned aastad tagasi, kui preparaat laiemalt turule paisati ning paljud inimesed on sellest ajast saati antud aine mõjuga väga rahule jäänud.

Peale HMB proovimist enda peal saan kinnitada, et tal on tõenäoliselt olemas antikataboolne toime. Esmakordsel proovimisel ilmnes mõju rasvkoe vähenemises, kuigi toitusin kuuri ajal nii nagu tavaliselt. Ka aitas HMB lihaskudet säilitada. Niisiis arvan, et uuringud, mis näitavad, et HMB soodustab rasvhapete oksüdatsiooni, vastavad tõele. Samas vannuvad osad inimesed jumalakeeli, et neile ei mõjunud HMB absoluutselt.

Minu soovitus on tarbida HMB-d 6-9 grammi päevas koos suure proteiinisisaldusega söögiplaaniga. Olen kindel, et suure osa preparaadi mõjust moodustab aga tarbija soov, et aine tõepoolest mõjuks, st. et inimesel on usku antud ainesse.

Kuni oled proovinud HMB-d, pole sul mingit põhjust tema mõjus kahelda, kuna palju sõltub sinu geneetikast ja toitumiskavast. Osadel inimestel lihtsalt avaldub mõju, osadel jälle mitte.




« Last Edit: February 18, 2011, 10:24:59 PM by Paju Tom » Logged
Paju Tom
Administrator
Hero Member
*****
Posts: 1128



View Profile
« Reply #8 on: February 18, 2011, 10:02:36 PM »


L- KARNITIIN



http://www.nosterrex.ee/14-rasvapoletajad


Karnitiin on dieedi ajal suurepärane toidulisand. Lisaks sellele on uurimused ka näidanud, et karnitiin mõjub positiivselt lihaskasvule.

Karnitiin on aminohape, mis toidulisandina võetult aitab taastada väsinud lihase karnitiinitaseme. Atsetüül-l-karnitiin (ALC) on karnitiini liik, millel on oma ainulaadsed head omadused. Uurimaks välja selle karnitiini liigi täit potentsiaali kulturistide jaoks, käivad pidevad uuringud.

ALC soodustab närvisüsteemi (eriti aju) ja immuunsüsteemi tegevust. Lisaks on ALC-l ka testosterooni produktsiooni stimuleeriv toime. Ta aitab kaitsta lihaskudet ning säilitada kõrge testosterooni tase ka raske treeningu ajal. Sellised omadused peaksid köitma igat raskejõustiklast.

Rahustav toime närvisüsteemile on kulturistide jaoks ääretult vajalik, sest nii on taastumine kiirem ja valutum, samas on ka uni rahulikum ja sügavam. See kõik soodustab lihaskasvu.

Paljud kulturistid, eriti algajad, ei oska hinnata taastumis- ja ajutegevust soodustavaid preparaate, mis on suur viga. Tõsine jõusaalis rügaja, kes kasutab maksimumilähedasi raskusi, peab enne igat seeriat kõvasti eesseisvale sooritusele kontsentreeruma, mis seab närvisüsteemile ja eriti ajule suure pinge. Sama on ka tööinimesega, kes oma pingelise päevagraafiku kõrvalt üritab treeningulgi midagi korda saata. ALC aitab stressiga võidelda ning vähendab ületreeningu riski.

Samas omab ALC ka antidepressiivset toimet, mis on eriti tähtis dieedil olevate kulturistide jaoks. Tänu sellele säilib tugev soov treenida ka siis, kui madala kalorsusega toiduplaan muidu inimesed jõuetuks ja tujukaks muudab. ALC tõstab ketoonide ja teiste lipiidide kasutatavust aju poolt. See aitab dieedil olles vähendada motivatsioonipuudust ning tujutust, aidates seega dieedi mõju ajule paremini taluda ning luues paremad võimalused võistlustel paremini esinemiseks.ALC vähendab lisaks ka kolesteroolitaset.



Logged
Pages: [1]
  Print  
 
Jump to:  

Powered by MySQL Powered by PHP Powered by SMF 1.1.14 | SMF © 2006-2011, Simple Machines LLC
Veebimajutus: Virtuaal.com
Valid XHTML 1.0! Valid CSS!